Eesti mükoloogiaühing kutsub osalema seenekogumise projektis

Projekt FunDive (Seente mitmekesisuse seire ja kaardistamine looduskaitse hüvanguks) käivitus 2024. aastal. Projekti eesmärk on kaasata seeni paremini looduskaitselistesse tegevustesse. Euroopa mükoloogid, sealhulgas Tartu ülikooli omad, tuvastavad selles projektis seeneliike ja nende elupaiku ning levikut, edendades seejuures looduskaitset. Selles töös on vaja üleeuroopalist koostööd ning kõigile seenehuvilistele suunatud algatus aitab koguda uurimiseks viljakehi. 

Eesti loodusuurijate seltsi mükoloogiaühing vahendab mainitud algatust ja kutsub seenehuvilisi üles märkama, jäädvustama ja koguma maatähti, luiteseeni ning soo-maamuna.

Miks just need seened?

Need on silmaga hästi eristatavad, kuid nende elurikkus perekondades võiks olla suurem kui seni arvatud ning see ootab avastamist kaasaegsetes laborites.

MAATÄHE (Geastrum) perenimi viitab nende maapinnal ilmuvatele tähekujulistele viljakehadele: viljakeha on noorena justkui sibul, mis hiljem tähtjalt lõheneb, ümbritsedes sisemist kerajat osa, mille tipuavast väljuvad eosed.

Maatähed on kõdukihi lagundajad lubjarikastel karjamaadel, okas- ja  lehtmetsades ning liivaluidetelMaatähti on Euroopas 37 liiki, neist  13 Eestis. Kõigi siinsete maatähtede kasvukohad viitavad vääriselupaikadele. Neist ainult üks kasvab üle Eesti – kuusemetsades küllalt tavaline ripsmeline maatäht G. fimbriatum, mille puhul piisab pildiga vaatlusest – kaasa koguda seda pole vaja.

Kuidas saad SIna panustada projekti elluviimisse ?

Levinumad maatähed on veel okkakõdul kasvavad neljahõlmane maatäht G. quadrifidum (ca 3 cm) ja kamm-maatäht G. pectinatum (ca 6 cm). Ülejäänud 10 maatähte on meil haruldasemad, neist 4 on Eesti punase nimestiku ohustatud liigid ja 4 ohulähedased. Hiljuti on leitud väikeste viljakehadega  G. granulosum ja lehtmetsadest G. melanocephalum, mille kerajas osa, kus valmivad eosed, on kattekihita.

Maatähtede kohta lähemalt siit:

LUITESEENE (Tulostoma) perekonna viljakehadel on pika peene sitke jala otsas ümar eoseid moodustav osa, mille ülaosas on selgelt näha ava. Viljakehad on kuni 5 cm kõrgused ning tekivad paljudel liikidel hilissügisel, säilides tihti kevadeni. Luiteseened lagundavad kõdu avatud liivastel aladel (luidetel, karjäärides), aga ka metsades. Osad liigid on lubjalembesed ja paljud liigid kasvavad koos sammaldega.

Luiteseeni on Euroopas 30, neist Eestis 4 liiki, millest kaks tavalisemat, hiline luiteseen T. brumale (ohustatuse kategooria Ohualdis) ja ripsmeline luiteseen T. fimbriatum (Ohulähedane) on teada eelmisest sajandist, aga kaks (T. kotlabae ja T. simulans) on leitud alles hiljuti Saaremaalt ja Hiiumaalt. 

Luiteseente kohta saad täpsemalt lugeda siit (inglise keeles)

SOO-MAAMUNA (Bovista paludosa) kuni 6 cm suurused valged pirnjad viljakehad kasvavad lubjarikastes madalsoodes lagundades samblaid ja taimejäänuseid. Soo-maamuna kuulub 13-s Euroopa riigis ohustatud liikide hulka, ka Eestis (IUCN kategooria Väljasuremisohus). Siin on see väga haruldane seen vaid mõne leiupaigaga ning siinne elupaiga-eelistus vajab täpsustamiseks lisaandmeid.

Kõike otsitumate epigeiliste seente kohta saad täpsemalt lugeda siit (inglise keeles)