Eesti looduseuurijate seltsi juures tegutseva Eesti mükoloogiaühingu aastakoosolekul 11. detsembril 2021 valiti järgmise aasta seeneks kõrreliste-tõlvtõvik (Epichloë typhina) – ilus suur hästi äratuntav tavaline mikroseen kõrreliste sugukonda kuuluvatel taimedel. Seen on esimene omalaadne meie aasta seente seas, kuhu on kuulunud ilusaid söögiseeni (kukeseen), haruldasi kübarseeni (lilla kübarnarmik), puitulagundavaid torikseeni (tuletael) ja seenepõhiseid liitorganisme samblikke (põdrasamblik). Samas moodustavad seeneriigist valdava osa mikroseened, kellest enamik on aga maailma teadusele veel tundmata. Kõrreliste-tõlvtõvik on seejuures mikroseente seas üks põhjalikumalt uuritud liike.
Kõrreliste-tõlvtõvik on kottseente hõimkonda kuuluv endofüüt – taimede sees elav ning neid abistav esmapilgul nähtamatu seen. Teatud tingimustes ja taimeliikidel võib see seen aga haigusena – tõlvtõvena – avalduda. Kõrreliste-tõlvtõve tunneb ära niidukõrreliste ülemistele lehetuppedele kasvava paksu valge-kollase-helepruunika koorikja katte järgi. Tema puhul on leidmisrõõmu ja mõtlemisainet tavalisele loodusesõbrale, aga ka uurimisainet teadlastele, sest selgitamist vajavad nii sümbioosis avalduvad muutused seene ja taime füsioloogias kui ka seene lähiliikide eristamine. Suvel sõida seenele heinale!
Vändra kihelkond Juurikaru, Käru jõe ääres. 30.06.2019.
Pildil näha nii sugutu paljunemise eoseid (lülieoseid = koniide) kandvat valget koorikut (stroomat) kui ka sugulise protsessi eoseid (kotteoseid) tootvad pruunikaskollaste viljakehade täppidega (sulgeoslate = periteetsiumite avad) kooriku laike.
Teate teksti ja foto autor: Tõnu Ploompuu
Teate edastas: Eesti mükoloogiaühing