Eesti mükoloogiaühing

FunDive Eesti

Eesti mükoloogiaühing kutsub kaasa lööma harrastusteaduse projektis

2024 a käivitunud projekti FunDive (Seente mitmekesisuse seire ja kaardistamine looduskaitse hüvanguks) eesmärk on paremini kaasata Euroopa ökosüsteemides olulisi seeni praktilises looduskaitses. Euroopa mükoloogid, sealhulgas Tartu ülikoolist, uurivad selles projektis mitmeid seeneliike ja nende elupaiku, kaasates selleks harrastusmükolooge.

Üleeuroopalise algatuse osalisena kutsub Eesti loodusuurijate seltsi mükoloogiaühing seenehuvilisi üles märkama, pildistama ja koguma mitmeid seenerühmi. Juba eelmisel sügisel teavitasime mõnede puguseente kampaaniast. Need jätkuvad sel aastal! 

  • maatähed: eesti keelse tutvustuse leiad siit ja inglise keelse (koos määramistabeliga) siit
  • luiteseened eesti keelse tutvustuse leiad siit ja inglise keelse (koos määramistabeliga) siit
  • soo-maamuna eesti keelse tutvustuse leiad siit ja inglise keelse siit

2025. a. on lisandunud:

  • männiliimikud
  • heledaeoselised limakud
  • nahksamblikud
  • jalaga lehternahkiselaadsed

 

Männiliimik Chroogomphus

Kes on männiliimikud?

Perekonda männiliimik (Chroogomphus) kuulub meil hästi tuntud tava-männiliimik C. rutilus, mis on laialt levinud kogu Euroopas. Hiljutised DNA järjendamisel põhinevad uuringud on aga kinnitanud vähemalt kaheksa sarnase välisilmega liigi esinemist Euroopas, mis kõik kasvavad koos mändidega. Kuigi enamik neist liikidest on varem kirjeldatud, vajab nende morfoloogiline varieeruvus ja levik lisauuringuid. Männiliimikut on perekonna tasandil kerge tuvastada, keerukam on aga määrata liike, mida eristavad vähemärgatavad ja ka selles projektis selgitamisele tulevad tunnused.

Miks pakub see perekond huvi FunDive projektile?

Käesoleva kampaania peamine eesmärk on parandada arusaamist männiliimiku liikide levikust ja populatsiooni seisundist Euroopas. Välivaatlused näitavad, et neil võib olla biotroofseid seoseid teiste seentega. Männiliimikud kasvavad sageli koos puravikulaadsetega nagu tatikud (Suillus) ja juurepähkel (Rhizopogon), kes moodustavad nagu männiliimikudki ektomükoriisat mändidega. Kampaania eesmärk on taolistest seostest täpsemat ülevaadet saada, seetõttu on oodatud seeneleiud, milles kaaslevad liigid on kirja pandud.

Rohkem infot sh, määramistabelid inglise keeles leiad siit

Heledaeoselised limakud: Arcyria denudata rühm, perekonnad Dictydiaethalium ja Dianema

Kes need on? Miks just nemad? 

Limakud on seenetaolised protistid, mis ei kuulu ei seente, loomade ega taimede hulka. Nad jagavad seentega elupaiku ning välisilmelt mõnes arengujärgus meenutavad seeni. FunDive projekti valitud heledaeoselised limakud (Arcyria denudata sensu lato ning perekonnad Dictydiaethalium ja Dianema) pakuvad huvi, sest teadlased vajavad materjali nii uute liikide kirjeldamiseks, taksonoomilise läbivaatuse jaoks kui ka DNA-põhise põlvnemiskäigu rekonstrueerimiseks.

Limakute kogumise erijuhised

FunDive projekti jaoks kogu mitte limaseid, vaid küpseid viljakehi: enam-vähem kuivi, justkui tolmavaid – neid, mis juba vabastavad eoseid.

  • Kuigi see pole alati võimalik, proovi koguda rohkelt viljakehasid (> 1 cm2).
  • Liimi limakutega substraaditükk (nt puit, kõdunev leht vms) tikutoosi või muu pappkarbi põhja kasutades vedelat liimi.
  • Hoia eksemplare eraldi karpides, et vältida eostega ristsaastumist.
  • Pane kirja kogumisandmed: asukoht, elupaik, kuupäev ja kaasnevad organismid. Tee pilte limakutest ja nende mikroelupaigast (nt kõdunev tüvi).

Rohkem infot inglise keeles siin

Nahksamblikud (Dermatocarpon)

Mis samblikud need on ?

Nahksamblikud  kasvavad kividel, mõned isegi mageveekogude kividel, Nahksamblike tallus on suhteliselt suur ja lehtjas, kuid  nende viljakehad (periteetsiumid) on pisikesed, tallusesse sukeldunud ning märgatavad mustade „täpikestena“, mis on periteetsiumite avaused, sambliku talluse pinnal.

Miks neid uurida ?

Mõni liik, näiteks mageveekogudes kasvav jõgi-nahksamblik (Dermatocarpon luridum) on hästi ära tuntav, sest muutub märjana helepruunist või hallist erkroheliseks. Enamik teisi on aga üksteisega väliselt väga sarnased, mistõttu krüptiliste liikide tuvastamiseks (nt. väikese nahksambliku (D. miniatum) rühmas). on vajalik nende liikide DNA järjendamine.

Rohkem infot ja määramistabelid leiad inglise keelselt leheküljelt,

Jalaga lehternahkiselaadsed (Thelephorales): seened perekondadest Boletopsis, Hydnellum, Phellodon ja Sarcodon

Miks neid seeni uurida ?

Männikutes on suur ektomükoriisaseente elurikkus, sealjuures on männid paljude seeneliikide ainsad või eelistatud peremehed. Nende hulgas on jalaga lehternahkiselaadsed seened olulised Euroopa männimetsade kaitse seisukohalt. FunDive kampaaniasse valitud perekondades (kübarnarmik – Hydnellum, Phellodon, põdramokk – Sarcodon) kübara all on narmad, vaid hundiseenikutel (Boletopsis) on kübara all poorid ja kõigil neil on ornamenteeritud pruunikad eosed. Kokku on Euroopas nimetatud perekondades umbes 50–60 liiki, millest vähemalt pooled on seotud mändidega. Need seened eelistavad pika järjepidevusega, samas kohas kasvavaid männikuid, mis kasvavad toitainetevaestel või lubjarikastel muldadel. Need seened on seega kõrge kvaliteediga elupaikade – vanade männikute – indikaatoriteks. Mitmed liigid on IUCN-i punases nimekirjas hinnatud ülemaailmselt ohustatuteks. Eestis kasvavad prk Hydnellum, Phellodon ja Sarcodon peamiselt vanades loomännikutes.

Kõik jalaga lehternahkiselaadsed moodustavad üheaastaseid, kuid aeglaselt kasvavaid ja pikaealisi viljakehi. Enamik liike on lühikese jalaga ja mõnedel võivad kübarad kasvades liituda suuremateks mitme jalaga kogumikeks. Liigi määramiseks on tavaliselt vaja värskeid noori viljakehi, kus olulised tunnused näiteks jala aluse ja kübara serva värvus ning kübara pinna struktuur, pole veel ilmastiku mõjul muutunud.

Aastakümneid on jalaga lehternahkiselaadsete esindajaid arvatud eri perekondadesse. Hiljutised fülogeneetilised uuringud on näidanud, et mitmed varem põdramoka perekonda (Sarcodon) määratud liigid kuuluvad kübarnarmikute (Hydnellum) perekonda (Larson jt 2019), ning Bankera esindajad  Phellodon perekonda (Song jt 2022). Molekulaarsed uuringud viitavad ka taksonoomiliselt lahendamata liigikompleksidele ja paljudele kirjeldamata liikidele (Parfitt jt 2007; Ainsworth jt 2010). 

Selle kampaania eesmärk on saada parem arusaam jalaga lehternahkiselaadsete elupaiganõudlusest, kaitsevajadustest ja levikumustritest, sh peremeespuuliikidest, mullaeelistustest ja tundlikkusest metsamajandamise suhtes, aga ka nende taksonoomiast.

Millised seeneliigid on kampaanias ?

Kuidas koguda ?

Üldised juhised kampaanias seente kogumise kohta on siin, kuid täiendavalt tuleb tähele panna:

  • vaja on nii noori kui ka küpseid viljakehi
  • eksemplaridest teha informatiivsed fotod, mis näitavad:
    • kübara struktuuri, vööndilisi mustreid ja värvust
    • jala värvust, kuju ja mõõtmeid
    • pooleks lõigatud viljakehade seeneliha, sh jala aluse värvust (vt joonist),
  • lisada märkused värskete viljakehade lõhna ja maitse kohta
  • sisestada PlutoFis kasvukoha all märkused mulla- ja metsatüübi kohta (võib lisada kasvukoha pildi)

Kust neid seeni Eestist leida

Eestis kasvavad need seened koos hariliku männiga ning eelistavad kuivemaid kasvukohatüüpe. Suurem on liigirikkus lubjarikaste muldadega piirkondades. 

Lisainfo männikute ektomükoriisaseente kohta inglise keeles on siin.

 

Kui soov kampaaniasse panustada, siis selleks saad juhised alla laadida siit

Kontakt Eestis anne-liia.maido@ut.ee; nahksamblike kampaania kontakt: ave.suija@ut.ee

Accept Cookies