Populaarteaduslikud artiklid

2016-… | 2010-2015 | 2006-2010 | 2001-2005 | 1991-2000 | 1981-1990 | …-1980

2016-…

Oja, J.; Kalamees-Pani, K.; Tedersoo, L. (2018). Sügisene seenelaager Naissaarel. Eesti Loodus 11, 30-31.

Oja, J. (2018). Seenelaagrid aitavad täiendada teavet meie seenestiku kohta. Eesti Loodus 8, 66-67.

Sell, I.; Runnel, K. (2018). Tuletael, oluline seen looduses ja kultuuris. Eesti Loodus 4, 34-35.

Oja, J. (2018). Majavammist meil ja mujal. Eesti Loodus 1, 24-29.

Põldmaa, K.; Kalamees-Pani, K.; Jairus, T. (2017). Eestil on nüüd ka aasta seen. Eesti Loodus 6-7, 14-19.

Saar, I. (2016). Uus puravikuliik Eestis. Eesti Loodus 11, 70-71.

2010-2015

Saar, I. (2015). Seente asend elupuul ja süstemaatika 2. Eesti Loodus 5, 24-28.

Saar, I. (2015). Seente asend elupuul ja süstemaatika 1. Eesti Loodus 3, 20-24.

Saar, I. (2014). Sügisene sissevaade seenemaailma. Eesti Loodus 9, 8-13.

Kullman, B.; Sirkel, H. (2012). Endofüüdid – endosümbioosi käigus antagonistist mutualistiks. Schola Biotheoretica (114−120). Tartu, Sulemees.

Parmasto, E. (2011). Kabja-keratiiniseen: seitsmeteist aastaga kolm uut leiukohta. Eesti Loodus 10, 50.

Zettur, I.; Kullman, B. (2011). Tali-urnseen, haruldane ja huvitav liik. Eesti Loodus, 47.

Kalamees, K. (2011). Uudis kevadkogritsa söödavuse kohta. Eesti Loodus 9, 39.

Parmasto, E. (2011). Vähe märgatud seen: harkjas puiduharik. Eesti Loodus 8, 11.

Parmasto, E. (2011). Kooniku sasipuntrad. Eesti Loodus 6-7, 46.

Parmasto, E. (2011). Pisike seen jalakate koorerõmedes. Eesti Loodus 3, 45.

Parmasto, E. (2011). 1/31 208. Eesti Loodus 2, 2.

Parmasto, E. (2011). Täpptaelik eelistab kiivas kasvukohti. Eesti Loodus 1, 54-55.

Kullman, B. (2011). Limatünnik Eestis. Kull, T. (toim). Haruldused Eesti looduses. Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat (9−17). Tartu, Eesti Looduseuurijate Selts.

2006-2010

Parmasto, E. (2010). Uute raamatutega seenele. Eesti Loodus 9, 60.

Parmasto, E. (2010). Kährikseen ehk kährik. Eesti Loodus 9, 25.

Parmasto, E. (2010). Kes nutab verepisaraid? Eesti Loodus 8, 40-41.

Parmasto, E. (2010). Mugultorik. Eesti Loodus 5, 56-57.

Parmasto, E. (2010). Sõbrad punnik ja kobarik. Eesti Loodus 5, 47.

Parmasto, E. (2010). Seen terase silmanägemise kontrolliks. Eesti Loodus 4, 33.

Saar, I. (2010). Mürkseened ja seenemürgistused Eestis. Eesti Loodus 3, 30-31.

Parmasto, E. (2010). Kuidas tulevad Eestisse uued seeneliigid. Eesti Loodus 2, 38-39.

Vaasma, M. (2009). Meie limaloorikud. Eesti Loodus 11, 30-31.

Vaasma, M. (2009). Meie kärbseseeni 5. Eesti Loodus 10, 26-27.

Vaasma, M. (2009). Meie kärbseseeni 4. Eesti Loodus 9, 26-27.

Vaasma, M. (2009). Meie kärbseseeni 3. Eesti Loodus 8, 30-31.

Vaasma, M. (2009). Meie kärbseseeni 2. Eesti Loodus 7, 40-41.

Vaasma, M. (2009). Meie kärbseseeni 1. Eesti Loodus 6, 31-33.

Anonüümne (2008). Meie puravikke 12. Eesti Loodus 12, 28-29.

Anonüümne (2008). Meie puravikke 11. Eesti Loodus 11, 26-27.

Anonüümne (2008). Meie puravikke 10. Eesti Loodus 10, 26-27.

Parmasto, E. (2008). Limak Stemonitis. Eesti Loodus 9, 52.

Anonüümne (2008). Meie puravikke 9. Eesti Loodus 9, 26-27.

Anonüümne (2008). Meie puravikke 8. Eesti Loodus 8, 26-27.

Anonüümne (2008). Meie puravikke 7. Eesti Loodus 7, 27-30.

Anonüümne (2008). Meie puravikke 6. Eesti Loodus 6, 34-35.

Anonüümne (2008). Meie puravikke 5. Eesti Loodus 5, 26-27.

Anonüümne (2008). Meie puravikke 4. Eesti Loodus 4, 26-27.

Anonüümne (2008). Meie puravikke 3. Eesti Loodus 3, 26-27.

Anonüümne (2008). Meie puravikke 2. Eesti Loodus 2, 26-27.

Anonüümne (2008). Meie puravikke 1. Eesti Loodus 1, 25-27.

Parmasto, E. (2007). Eesti kaitstud seened. Eesti Loodus 8, 40-42.

Parmasto, E. (2007). Raamatuga seenele. Eesti Loodus 6, 48-50.

Parmasto, E. (2007). Leiud metsast. Loodusesõber 6, 3.

Parmasto, E. (2007). Vanad tuttavad. Loodusesõber 1, 8.

Järve, S. (2006). Seened pargipajudel. Eesti Loodus, 9, 470-472.

Parmasto, E. (2006). Riigimees ja teadused. Lennart-Georg Meri 29. märts 1929 – 14. märts 2006. Eesti Loodus 4, 51.

Kullman, B. (2006). Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel. Tulva, I.; Öpik, M.; Mänd, P. (toim.). Schola Biotheoretica XXXII. Pärandumise teooria (82−90). Tartu, Eesti Looduseuurijate Selts.

2001-2005

Kalamees, K. (2005). Haavikute suvine ja sügisene seeneriik. Eesti Loodus 56(9), 489–492.

Kalamees, K. (2005). Kevadised seened haavikus. Eesti Loodus, 262-264.

Sell, I. (2005). Puuseened haabadel. Eesti Loodus, 9, 44−45.

Järve, S. (2005). Jalakapässik. Eesti Loodus, 4, 218-220.

Parmasto, E. (2005). Mõistatus – üleslangevate eostega seened. Loodus 2, 9.

Parmasto, E. (2005). Seened ja kunst. Loodus 1, 19.

Järve, S. (2004). Väike seen murrab suuri puid. Eesti Loodus 11, 48-49.

Kalamees, K. (2004). ‘Lepaseen’ ja leppade tegelikud kaaslased. Eesti Loodus 55(9), 404–408.

Parmasto, E. (2004). Seeneaasta 2004. Loodus 6, 3.

Parmasto, E. (2004). Seen, kes tappis vahtrapuu, Eesti Loodus 5, 51.

Parmasto, E. (2004). Alt narmastega seened. Loodus 5, 3.

Parmasto, E. (2004). Seenekaitse Eestis kosub. Loodus 4, 6-7.

Parmasto, E. (2004). Limasarvik pole ei seen, loom ega taim. Loodus 3, 3.

Parmasto, E. (2004). Kas majavamm sööb kiviseinu? Loodus 2, 3.

Parmasto, E. (2004). Algab 55. aastakäik – käes on muutuste aeg. Eesti Loodus 1, 2.

Parmasto, E. (2004). Kaks talvist taelikut. Loodus 1, 3.

Parmasto, E. (2003). Kuldkülik. Eesti Loodus 54(12), 51.

Parmasto, E. (2003). Kolmveerand sajandit penitsilliini. Loodus 6, 3.

Parmasto, E. (2003). Kas vanasti kasvasid seenemetsad? Loodus 4, 3.

Parmasto, E. (2003). Korallnarmik on iluseen. Loodus 3, 3.

Parmasto, E. (2003). Peitust mängiv kevadseen. Loodus 2, 3.

Parmasto, E. (2003). Kehva seeneaasta suured üllatused. Eesti Loodus 54(1), 48–50.

Parmasto, E. (2003). Koer pole süüdi. Loodus 1, 3.

Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. Puura, I. & Teder, T. (toim). Schola Biotheoretica (21−33). Tartu, Sulemees.

Parmasto, E. (2002). Sallivusest kaitsmiseni. Eesti Loodus 10, 19-20.

Parmasto, E. (2002). Liiva-Putla männik Saaremaal on kui loodud seenekaitsealaks. Eesti Loodus 7-8, 24-25.

Parmasto, E. (2002). Seen, mida nähakse, kuid ei märgata. Loodus 6, 3.

Parmasto, E. (2002). Ootamatusi varjav seen. Loodus 3, 19.

Parmasto, E. (2002). Puhas tselluloos seente abiga. Eesti Loodus 2-3, 28-29.

Parmasto, E. (2002). Seenevana: seened kevadet ootamas. Loodus 2, 3.

Raitviir, A. (2002). Hirvepähkel ehk nõmmekartul. Targu talita, 453.

Parmasto, E. (2001). Kuidas seeneteadlane kujuneva põlismetsa ära tunneb. Eesti Loodus 9-10, 363-367, 407-408.

Parmasto, E. (2001). Põhjanarmik elab vananevas pargis. Eesti Loodus 7–8, 274–275.

Parmasto, E. (2001). Seeneteadlased vajavad ornitoloogide abi. Eesti Loodus 6, 252.

Parmasto, E. (2001). Pärnaleetrid. Loodus 1, 7.

1991-2000

Parmasto, E. (2000). Rajameister samblasoos. Kas jäljed püsivad või kaovad? Eesti Loodus 4, 158.

Parmasto, E. (2000). Minagi olen näinud rahaaugu tulesid. Loodus 2, 39.

Vaasma, M. (1999). Riisikad kase all. Eesti Loodus 8, 314-315.

Parmasto, E. (1999). Seeneuurijana kaktusemetsas. Eesti Loodus 5, 174-175.

Parmasto, E. (1999). Kaos seeneriigis: usalda, aga kontrolli. Loodus 4, 5.

Parmasto, E. (1999). Talvel kaasikusse seenele. Eesti Loodus 2-3, 59-61.

Parmasto, E. (1998). Miks nad küll niimoodi käituvad. Eesti Loodus 11-12, 523.

Vaasma, M. (1998). Seened tamme peal ja all. Eesti Loodus 7, 293-295.

Kullman, B. (1998). Miks on vaja uurida pisikesi seeni? Eesti Loodus 49(4), 180−181.

Parmasto, E. (1998). Kakssada kaks aastat seeneringe. Loodus 3, 17.

Parmasto, E. (1998). Seente ja saemehe ühine kunstilooming. Eesti Loodus 2, 54.

Parmasto, E. (1997). Turbalt langev juga Vihterpalu jõel. Eesti Loodus 8-9, 375.

Parmasto, E. (1997). Vääveltorik ja õõnsad puuhiiglased. Eesti Loodus 5, 187.

Kalamees, K. (1996). Kummalised rõngad kadakate vahel. Eesti Loodus 39(5-6), 138.

Parmasto, E. (1994). Männinahkist näed ainult siis, kui oskad vaadata. Eesti Loodus 10, 312.

Parmasto, E. (1994). Mis temale küll nimeks panna? Eesti Loodus 8, 231.

Raitviir, A. (1994). Üllatav kevadseen rabas. Eesti Loodus 3, 85.

Kõljalg, U.; Vaasma, M. (1992). Kes leiab kõige suurema seeneringi! Eesti Loodus 9-10, 465-467.

Raitviir, A. (1992). Hiid-punalehik Tondil. Eesti Loodus 6, 361.

Parmasto, E. (1991). Polegi enam sookailu. Eesti Loodus 9(10), 569-572.

Kalamees, K. (1991). Tõmmu riisikas jääb heaks söögiseeneks, kuigi … Eesti Loodus 34(8), 513–514.

Parmasto, E. (1991). Ruhnu seenestikust. Eesti Loodus 6, 355–356

1981-1990

Raitviir, A. (1988). Kui vanaks elab liudseen? Eesti Loodus 31(6), 374.

Parmasto, E. (1988). Mis see on? Eesti Loodus 5, 321, 351.

Raitviir, A. (1988). Harjastiksikuliste esmasleid Eestis. Eesti Loodus 31(5), 321–322.

Parmasto, E. (1987). Mõistatuslikud põiekesed. Eesti Loodus 2, 92, 127.

Raitviir, A. (1986). Helvellide vormiküllus. Eesti Loodus 29(7), 459–460.

Raitviir, A. (1986). Kuidas ja milliseid kevadseeni süüa? Eesti Loodus 29, 390-391.

Raitviir, A. (1986). Käsnliudik. Eesti Loodus 29, 321-322.

Raitviir, A. (1986). Seened lumes. Eesti Loodus 29, 265-266.

Raitviir, A. (1985). Äiatari õienõgi. Eesti Loodus 28, 467-468.

Kullman, B. (1984). Ripsikud – näide kriitiliste seeneperekondade uurimisest. Eesti Loodus 12, 802−807.

Kullman, B. (1984). Kuld-soverbiell Muhumaal. Eesti Loodus 27(6), 526−527.

Parmasto, E. (1983). „Must torik“. Eesti Loodus 26(6), 409–410.

Raitviir, A. (1981). Haruldased ja huvitavad seened. Eesti Loodus 24, 325-328.

…-1980

Kalamees, K. (1979). Abruka seenerikkused. Eesti Loodus 22(11), 739.

Raitviir, A. (1979). Soomusmampel õunapuul. Eesti Loodus 22(9), 603.

Kalamees, K. (1979). Kas seeni jätkub? Eesti Loodus 22(9), 551−558.

Raitviir, A. (1977). Seenlill. Eesti Loodus 20(8), 511–512.

Raitviir, A. (1977). Koralljuur ja pesajuur. Eesti Loodus 20(6), 364–366.

Raitviir, A. (1976). Mõttes tagasi kevadesse. Eesti Loodus 19, 734-737.

Raitviir, A. (1976). Mügarliudikud. Eesti Loodus 19, 251-252.

Raitviir, A. (1975). LUGU KOGRITSATEST ja mõtteid seente-taimede-loomade nimetustest. Eesti Loodus 18, 30-32.

Raitviir, A. (1974). Albinootiline kevadkogrits. Eesti Loodus 17(4), 217.

Kalamees, K. (1974). Juubelijuttu Seenevanast. Eesti Loodus 17(1), 60-61.

Kalamees, K.; Lasting, V. (1973). Mükoloogiasektsioon saab kümneaastaseks. Eesti Loodus 16(11), 682.

Raitviir, A. (1973). Seeneretkedelt Saaremaale. Eesti Loodus 16(9), 544–545.

Kalamees, K. (1973). Männimetsade lehikseeni. Eesti Loodus 16(3), 162−163.

Kalamees, K. (1972). Tammeseened. Eesti Loodus 15(9), 534−535.

Raitviir, A. (1965). Seened, mis teevad mulda. Eesti Loodus 8, 241-243.

Puusepp, V. (1960). Limaseentest. Eesti Loodus 3, 336-338.

Raitviir, A. (1960). Plectania coccinea (Fr.) Fuck sporulatsioonist. Eesti Loodus 3, 49-50.

Raitviir, A. (1958). Märkmeid Rutja ümbruse parasiitseenestiku kohta. Floristilised märkmed 1, 67-69.

Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn, 56–91.

Fischer, JB. (1777). Versuch einer liefländischen Naturgeschichte im Grundriss. In: AW Hupel. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Zweyter Band. Riga. 1777. 428-524.